Enne sündmust

Olen oma vanavanemate kodukoha lähistel Vaistes. Istun kümnete küünlate keskel ja ootan homset. Lõke põleb kaminas nii kergelt ning bussist kostub Jaan Tättet. Kõht on korralikult täis pastat ja kala ning kogu tiim on rahulikult mõnusalt ümber laua õhtut nautimas. 

Homme on väga eriline ja tavaline päev. Aga täna pole vaja veel homsest rääkida. Ka homme pole vaja homsest rääkida. Homme on vaja homset elada ja joosta. Elujooks on jõudmas koju. 

Homme tänan teed selle eest, et ta mind koju on juhatanud ning iga päev õpetanud. Tänan iga sammuga ja iga hingetõmbega. Aga minu tänudest jääb väheks. Sündmus tähistab midagi veelgi enamat, kokkuvõttu. Võtan ennast siis kokku ja jooksen oma elu jooksu.

Ootan igaüht, kelle jaoks Elujooks on avanud mõne ukse, endaga ühinema. Sündmused sünnivad ju alati üheskoos. Kohtumiseni tee peal, tee ääres, tee otsas, tee kõrval ja tee taga!