Minevik, olevik, tulevik

Inimese olevikuga käib alati kaasas tema minevik ja tulevik. Me ei ole sellest aga üldjuhul teadlikud. Kes see siis ikka tulevikku näeb või siis usub seda, mida selgeltnägija mineviku kohta ütleb. Aga vahel oleme siiski hämmastuses, kui lähebki nii, nagu märgid näitasid. Minevikuga on kergem, sest arvame seda kusagil mälus olemas olevat. Olevikku on ka muidugi mitut sorti. Mul on näiteks sellised eri moodi olevikud selgeks mõeldud nagu elavik, tegevik, paravik ja isevik. Tulevikku ette näha on aga kõige keerulisem. Aga see selleks. 

Hommikul sõitsime Kadriga paadiga üle Matsalu lahe ja lihtsalt nautisime sooja hommikut. Hommikuse jooksu tegin koos Joonasega. Pärast 4 km-t tuli kruusateele keerata ja et meil olid Joonasega erinevad tempod, siis tõmbasin kruusateele märgiks noole. Joonas jooksis aga sellegipoolest asfaltteed mööda ning jõudis finišisse häälega. Mõni märk võib seega ka nägemata jääda või üldse valet suunda näidata.

Päeval käisime Pivarootsi kandis rannas ja tutvusime korras ümbrusega.

Päeva lõpus kohtusin oma minevikuga. Maabusime õhtul Illustes, kus Dorbekute korvpallilaagrid aset leiavad. Allanit ei olnud küll kohal, kuid Maie võttis meid kenasti vastu. Mängisin siis 10 minutit tüdrukutega korvpalli ka. Päris raske oli üles hüpata, aga tegelikult mõnus ka. Pärast lubati meid ka sauna.

Enne magama minekut tuli raadiost Linnart Mälli tekst, mis andis viida tulevikule. “Teadja tehku maailma kõiksuse tarvis. Isekusest sõge arvab aga, et Mina olen tegija.” Aga homme on juba reede ja siis on laupäev ja siis ma jooksengi koju.