VII nädal
Sel nädalal nägin ma palju taevast – selget sinist, õhtupäikses punast, igasuguseid pilvi, äikest, vihma ja isegi rahet. Taevas minu vanglamüüride kohal avas end tõepoolest. Olgugi, et füüsiliselt oli tegu Elujooksu kõige raskema nädalaga, sain sellest palju erinevaid emotsioone ning õppetunde. Oma järjepidevuse, spontaansuse ja kergusega näitas eeskuju vürst Illarius, looduslähedust ja armastust oma tööde tegemistega esitles Hillar Põlulast ning pühapäevase külalisena aitas mul lahti mõtestada jooksu kui teatri metafoori Veikko Täär. Looduslikku täiust märkasin ma kõikjal Lahemaal ning inimese ja looduse sümbioosi Käsmu küla näol.
Viimase kahe nädala jooksul tuleb veel läbida Eesti pealinn ning olla valmis liikluseks, suuremaks inimmassiks, meediaks ja kes teab veel milleks. Selle kohta võiks arvata, et mind viiakse oma vangikongist ülemuste juurde ülekuulamisele, et vaadata, kas olen milleski süüdi, kas murdun või on mul midagi hoopis kolmandat plaanis. Samuti ootavad mind ees kaks veetakistust – Haapsalu ja Matsalu lahed, millest ühe katsun üle ujuda ja teise purjelauaga ületada. Võib-olla tähistavad need ülekuulamise juurde kuuluvaid praktikaid, nagu valu, uputamine, külm dušš, jne. Minu jaoks kujutavad eelseisvad katsumused võimalust liikuda pisut väljapoole oma minakongist ning suhelda otseselt nende tegelastega, kellest sõltub vanglast vabanemine või sinna jäämine.
Tihtipeale ei piisa elus aga üksnes lootusrikkast taevast pea kohal ega ka mitte tohutust isiklikust pingutusest. Seepärast kutsun täna teid kõiki üles Tallinnas ja Tallinna lähistel Elujooksuga ühinema. Usun, et iga inimese panus võib omada kriitilist rolli eesmärkide saavutamisel, elusaatuse kujundamisel. Kui mõelda, siis on minu elus küll kõige olulisemad muutused, inimesed, õppetunnid alguse saanud väga väikestest asjadest. Kas ühest terest, juhuslikust e-mailist, naeratusest või mõnest muust kokkusattumusest. Seepärast võib just Teie osalemine Elujooksus olla just see alghetk, mil sünnib mõni uus originaalne idee. Järgneval nädalal alustan kolmapäeva hommikul kell 8 Lükati silla juurest 5km-st jooksu Kadriorgu ning õhtul kell 19 jooksu Russalka juurest Harkusse. Võib-olla saab ühest nendest Elujooksudest alguse Sinu eneseavastamine või uute inimestega kohtumine. Omalt poolt pakun kõhklejatele ja kõigile kaasa jooksjatele natuke vaimujõudu loengu näol. Russalka juures kell 18.00 toimub seega loeng “Elujooks kui jooksuelamus”, kuhu on oodatud ka kõik need, kes mingil põhjusel veel jooksma ei tule.
Minul on vaja teid selleks, et ta aitaksite mul näha neid külgi endas, mida ma ise ei ole võimeline nägema. Ehk teisisõnu, aidata mul lagundada mina-vangla müüre, otsida võtit ning avada ust. Selleks ei ole teil vaja muud kui iseennast. Sellist iseennast, mis on prii võltsmotiividest ning mis suudab vabalt ja spontaanselt suhestuda jooksukogemuses iseenda, maailma ja teise inimsega.
Sellises koosluses on iga hetk kordumatu ning täielik ime. Paljudel inimestel puudub aga sellise ime kogemus ning seepärast kutsungi teid üles osa saama igapäevastest jooksuimedest Elujooksu radadel. Kohtumiseni juba täna!!!
Ja just nüüd kattus sinine taevas kiiralt ühtlase halli pilvemassiga ja hakkas kallama. Ilm vaheldub kiiresti just nagu inimese elugi, mis võib igal hetkel lakata. Seepärast tulebki otsida vastuseid ja olemise mõtet sellest, mis on jääv ja igavene. Seega pean edaspidi püüdma leida ka seda, mis jääb mu vanglamüüride vahelt paistvate pilvede taha.
