Kotkapesa

Tänasel hommikujooksul oli meil taas kaasa jooksmas kolm külalist. Kaks poissi ja nende ema Riina. Jooksu jätkus igaühele parasjagu. Kõige väiksem mees tegi kilomeetri, suurem kaks ja ema kolm. Mina siis kuus. Kõik näisid rõõmsad ja usun, et selline ühisjooks ei jää neil viimaseks.

Pärast jooksu põrutasime kohe Põlula piisonifarmi, kuhu meid oli külla kutsutud. Seal ootas meid üllatus, mille jaoks sõnu pole vaja. Paremini kõnelevad sellest pildid, mis ka lähipäevil ülesse saavad (vt pealkirja, kui sa oled kannatamatu). Lisaks harukordsele hommikusöögile, mille olid südame ja armastusega valmistanud kolm kena tütarlast, tutvustati meile ka kohalikku majapidamist. Peremees Hillar oli isiklikult kohal ning me leidsime üheskoos väga südamelähedased teemad, millest kõnelda. Hillari ettevõtmistes on palju head tahet ja piisavalt ka salapära. Kellel tekkis huvi, vaadake http://www.piisonifarm.ee/. Loomulikult lõppes meie külaskäik piisonitega tutvumisega. Sain isegi käe pealt nendele suurtele loomadel leiba anda ja nii karedat keelt ei tea ma ühelgi loomal olevat.

Päev jätkus mõningate igapäevaste toimetustega. Käisin ka Rakveres juuksuris. Päev läkski kiirelt mööda ja juba oli käes aeg õhtuseks jooksuks. Õhtune rada oli piki Eesti vast kaunimat rannikut. Seda just randade mõttes. Ühe neeme otsast paistis ka luikede meri. Seal võis olla kuskil sada luike või enamgi. Õhtusel jooksul lõi kaasa ka üllatuskülaline Pärnust, kes tänasele päikesepaistelisele õhtule veel tublisti harmooniat juurde lisas. Loodan, et ka teised Pärnu treeningkaaslased Bodypumpi trennidest leiavad aega ja võimalust veel enne Pärnut kaasa jooksma ning Eestimaad avastama tulla. Pärnus oleti ju niikuinii kohal, eks!

Tänane päev oli seega tegus, täis kordaminekuid ning väga häid emotsioone. Ilusate ilmade ja Lahemaa Rahvuspargiga tõotab selline tulla kogu nädalalõpp. Puudu oled veel ainult Sina! Tule siis jooksma!