Tuulemuutus

Ja ongi täna hoopis teine päev. Hommikul jooksin koos Siiriga 5 kilomeetrit läbi kauni Oru pargi. Pärast venitust käisime Toila spas veemõnusid nautimas ning sõime mõnusa lõuna matkamajas. Hommik tõotas kuuma päeva, kuid päeva peale läks pilve ja hakkas tibutama. See tõotas vaatemängulist pikka jooksu õhtuks. 

Õhtune jooks oli 20 km-t, mille läbimiseks kulus 2 tundi. Stardis oli kohal kaameraga kohalik ajakirjanik, Martin ning siis veel üks TÜ-s kirjandust õppiv noormees, kellel oli filosoofilisem huvi Elujooksu vastu. Jooks kulges piki Ontika pankrannikut väga kiirelt vahelduvate ilmanähtustega. Tempo oli mõnus rahulik ning rääkisin jooksukaaslasele veidi ööülikooli saate tausta ning vastasin ta küsimustele. Jooks kulges justkui iseenesest. Kirjandushuviline jooksusõber arvas, et ega ta kaua joosta saa, sest tavaliselt hakkab tal pärast neljandat kilomeetrit põlves terav valu. Elujooks, vihmasadu, imelised vaated ja meie jutuajamine suutis teadvust aga nõnda reguleerida, et märkamatult jõudsime koos finišisse Saka mõisa spa-sse. Siin ootas meid samuti lahkel loal väike bassein ning saun. Ka kaameramees Martin läbis kogu tee omal jalal ning oli samuti tänasest vaheldusrikkast ilmast vaimustuses.

Et oli nädala viimane jooks ning pärast frustreerivat nädalat saabusid jällegi helgemad tuuled nii looduslikus kui emotsionaalses mõttes, siis lubasime endale mõisa restoranis väikese õhtusöögi ning magustoidu!

Tänane päev tõestas veelkord, et jooksukogemus võib muuta meie emotsionaalset seisundit ning tuua hinge rahu. Samuti võib teatud tingimustel jooks inimest üllatada ning anda talle võimalus nautida seltskonda ja jooksuelamust kauem, kui tavaolukorras. Seepärast leidke teiegi mõnus koht ja meeldiv jooksukaaslane ja tulge kaasa jooksma! Juba esmaspäeval jätkub Elujooks Saka mõisast Moldova külla. Seniks aga pisut puhkust.