Paljajalu
Pool distantsist, üle 500 kilomeetri on läbitud. Pole vist juhuslik, et just nüüd võtab meid Uuskülas võrratu männimetsa ja valge liivaga rannas vastu psühholoog Kärt. Pärast ümbruskonnaga tutvumist tegime koos paar rituaali, mida kaasaegsed psühholoogid tarvilikuks peavad, et seanssi rahulikult siseneda. Kõigepealt rääkisime igapäevastest asjadest rannal, samal ajal vaadates, kuidas teineteise jalad liivale kujundeid teevad. Selline jalgade töö on selge märk alateadvuses toimuvast. Kui uudishimulikel on huvi, mis liivale jäi, siis tulge ja otsige rannalt ise üles, praegu on veel mõõna aeg. Teine rituaal oli kaevul käimine. Võtsime kaks plastiknõud ja siis kaevul, mina pumpasin ja psühholoog hoidis anumat. Kasutasin jällegi ettearvamatut taktikat ning pumpasin meetrise amplituudi asemel viie cm-ste jõnksudega. Seejärel pidin kanistrid suvilasse kandma.
Seanss pidi algama lõunasöögi ajal. Et minuga kaaslased Martin ja Karin samuti lähemalt või kaugelt psühholoogia ja psühhiaatriaga seotud on ning ka minul vastav kraad käes, siis ei tekkinud kuidagi terapeudi-kliendi suhet, vaid pigem kasvas sellest välja nelja muinasjutuvestja kohtumine. Teemad kõikusid seksuaalsusest poliitikani. Lõpuks said vaid kõhud täis ja vaim kippus järjest näljasemaks minema. Aga et ilm keeras ilusaks, siis liikusime randa (vaid 40m-t), peesitasime veidi ning Martin hakkas Lilluga (väike naabritüdruk) liivalosse ehitama.
Aeg lendas ja varsti oli vaja starti sõita, et täpselt kell viis alustada. Kavas oli 14 km-t ning Martin lubas kaasa teha. Jooksin täna esimesed 9 km-t Kauksisse väga kiiresti, 35 minutiga. Siis andsin jooksusussid Karinile, et viimased viis paljajalu teha. Tahtsin liival oma tehnikat korrigeerida ning labajalga tunnetada. Kallas oli veidi viltu, seega kõige parem seda teha polnud, kuigi kohati oli võimalik. Paarsada meetrit enne lõppu olid mul vastas naabri Lillu ja veel üks väike tüdruk. Jooksime koos lõpuni ja käisin suht külmas vees ujumas.
Õhtune programm jätkus söögitegemisega ning psühholoogi seansi II vooruga. Selle tagajärgedest on veel vara rääkida. Jõudsime lapsepõlvekogemuste ja psühhoanalüütilise kirjanduseni. Jällegi olid hõivatud kõik neli tegelast. Psühholoogia päev lõppes kolmanda ja viimase rituaaliga - saunaga. Eks ta nii ole jah, et eestlane saab õige jutu lahti alles saunas!
